Fanfiction

10

Eelmises: Jace võttis mu üleõla ja jooksis toas ringi. Mikey vaatas koguaeg. Kas ta oli kade?

Selles:

Ma sain aru et teda ei huvitanud üldse mida Steffy rääkis vaid ta vaatas meie poole rohkem. Steffy andis talle kõrvakiilu ja kõik teised hakkasid naerma. 

"Mida on?!" küsis Michael vastikult. Ma võpatasin korra. 

"Ooooooooo, keegi on meie peale kade? Sul oleks olnud võimalus ta endale saada, aga sa oled argpüks ja ei julge tüdrukuid välja kutsuda." karjus Jace. Ma hakkasin nutma kuna ma kardsin teda. "Ja kui  sa ta endale üritad saada, on su elu läbi!" 

"AITAB! NII EI SAA ENAM JACE!" karjusin ma täiest kõrist. 

"SANDRA?! ON KÕIK KORRAS?" karjus mu ema. Ma sain aru et see oli uni ja mu elu on ikka sama igav edasi. Nimelt olen ma viieline õpiline, ma olen koolis kõige popim, poisid jooksevad mu ümber nagu ma ei tea kes. Kutsikad kes jääksid kondist ilma või midagi sellist. Mu juuksed on erk rohelised. "Mhm, lihtsalt halb uni" vastasin talle. Kell oli 8 ja ma pidin hakkama kooli sättima. Ma panin selga valge ja beesika pluusi, valged lühikesed püksid, beesid rihmikud, pruuni õlakoti ja päikseprillid. Olingi valmis. Me läksime täna kooliga ekskursioonile. No see polnud isegi mitte ekskursioon, vaid me läksime klassiga piknikule. Jace Wayland, meie kooli uustulnuk, ei tea et ma pop olen, ma olen temasse kõrvuni armunud. Ta on blond, tal on lahe tätoveering käel, ta kannab musti teksasi ning pluusi. "Hei luuser" karjus Nelly mulle. "Vabandust? Kes sa oled?!" küsisin vihaselt. "Nelly Klimbor, meie kooli uus popstaar." "Tänan et mu kohe üle võtsid, ma ei viitsinud nagunii enam peale 12 aastat pop olla" ütlesin selle peale beibelikult. See tüdruk jooksis nuttes minema. Järsku kuulsime karjumist :"Jaceeeeeeeee!" See sai olla ainult üks isik - Pr. Selgis - mina kutsun teda Solgitoruks. Aga ei olnud, see oli mingi minu vanune tüdruk. "Krt, jlle see Solgitoru tahab mind?!" pomises Jace. Ma muigasin, meil on vähemalt sama arvamus õpetaja kohta. "Oooo, kes mind küll külastama tuli? Vanemad käskisid kuna nad ise ei saanud??" karjus poiss viimast lauset. "Rahune maha venna. Ma tulin kuna tahan öelda, et Alex on korrast ära." Poiss pani ruttu asjad kokku ja jooksis minema. *Jace Wayland. See jääb mulle igaveseks meelde* Kell oli saanud 20.00 ja meie ekskursioon/piknik sai läbi.